Kirik on tähtis osa Rannu ajaloost ja kultuuripärandist. Algselt õigeusu koguduse kasutuses, peatus selle tegevus aastal 1961 ning hoone muudeti Rannu sovhoosi laohoonena. Siiski otsustati kaheksakümnendatel aastatel kirikuhoone taastada, olles varasemalt kasutanud kiriku akustikat kontsertide korraldamiseks. Kuigi praegusel ajal kirikut jumalateenistusteks ei kasutata, on see endiselt oluline osa Rannu kogukonnast ja kultuurist, ning seda hoitakse ja austatakse selle ajaloolise väärtuse tõttu. Kirik kõneleb mineviku lugusid ning on oluline mälestusmärk.