Mida me mõistame mugavustsooni all?

Võib-olla peaks alustama sellest, et mis on mugavustsoon ja kas Sina üldse oled selles kinni. Mugavustsoon kui mõiste on lahti seletatud mitmeid, aga mind kõnetab kõige enam mõte “tuttavast mugavast ruumist”. Ehk inimesed on harjunud sellega, kus nad on ja mida igapäevaselt teevad. Olukorra muutmine nõuaks pingutust, pingutus on lisaliigutus. Ükski demotiveeritud inimene ei tee oma elus lisaliigutust, kui antakse võimalus seda mitte teha.

Mugavustsoonis olemine ei tähenda, et inimesel on hea. Seal võib olla lihtsalt mugav, harjumuspärane. Samal ajal võib see tähendada just seda, et inimesel on kohutavalt hea ja ta ei näe, et midagi muutma peaks. Lollus oleks ju kannapööret teha eriti hea elu keskel. Aga siiski, on juhtumeid, kus selle hea elu juures puudub põnevus. Midagi, mis köidaks inimest tegema veel rohkem, panustama veel enam. Aga ta ei tee seda, sest äkki kui ta tegema hakkab, siis võib ta oma heast elust ilma jääda.

Olin mõnda aega tagasi ise mugavustsooni ääre peal kiikumas. Õppides olid mul head hinded, suhted olid kõik korras ja töö oli sissetulekuallikana samuti hea. Aega, mil õppimisega tegelema ei pidanud oli tegelikult suhteliselt palju. Mitte nii palju kui teistel. Sain muul ajal puhata. Ometigi tundsin, et see, mida igapäevaselt tegin, ei tekitanud minus seda “oh see on mega vinge, et mul nii on” tunnet, sest ma ei kasutanud oma täit potentsiaali. Kas Sina oma heas või halvas töökohas, huviringis või muul tegevusalal kasutad oma täit potentsiaali?

 

Lugesin hiljuti Edu Akadeemia kaasasutaja Roland Tokko kirjutatud raamatut “Minu Elu Kutse”. See raamat oli üheks väga suureks motivatsiooniks hakata endas otsima seda, mis mulle tõeliselt meeldib, mida teha tahan ja kuhu jõuda. Muidugi on palju teisi raamatuid sellel teemal, aga Roland ja Harald on selle pannud kirja nii lihtsas keeles ja teinud raamatu sellega eriti hoomatavaks. Soovitan!

 

Allikas: inspiratsioon.ee

 

Aga kuidas saada teada, kas oled üldse mugavustsoonis?

Mulle meeldis Priit Kanguri antud intervjuus üks kirjalik harjutus. Tema soovitas võtta tühja paberilehe ja teha sinna kaks tulpa. Ühte tulpa tuleb nimekiri sellest, millega sa oma elus rahul oled ja teise need asjad, millega rahul pole. Ta soovitas võtta ette selle teise tulba ja hakata mõtlema, kuidas saaksid muuta enda elus neid halbu külgi. 

Mina läheneks sellele harjutusele veel omamoodi. Esiteks vaata, kumb nimekiri sul pikem tuleb. Ja siis on minu silmis kaks varianti:

1.Sul tuleb halbadest harjumustest või elu iseloomuomadustest pikem nimekiri, kui positiivsele poolele. Aga siiani sa pole mitte midagi teinud, et neid    harjumusi või muid halbu külgi elumuuta. Ja ongi pilt selge. Mugavustsoon!

2.Positiivseid külgi elus on rohkem, kui negatiivseid. Tunned, et jube hea on olla. Lapsed teevad rõõmsaks, maja on ilus (kujundlikult väljendades), aga    samas on tunne, et elu on nii kontrolli all ja põnevaid asju üldse ei toimu. Kõik on nii selge, õppima enam midagi juurde ei pea. Siin võiks ka tegelikult    otsa vaadata iseendale. Momendil, kui sa lõpetad õppimise, lõpetad sa arengu ja jääd toppama. Elu võib minna iga hetk halvemaks, aga paremaks ta  kindlasti ei lähe sellisel viisil jätkates. Võib tegu olla jälle tuttava mugavustsooniga.

Ehk võid mõelda natuke kriitilise pilguga. Kas sul on põnev ja mõnus edasiviiv flow (voog/voolavus) elus?

 

Esimesed sammud mugavustsoonist väljumiseks

Nii üle leierdatud, kui see ka poleks, kordan mina ka seda. Kõik algab iseendast. Tahtejõud on siinkohal kõige olulisem. Ja tahtejõud minul ja paljudel teistel tekib eesmärkidest. Oluline on seejuures see, kellele sa eesmärke sead.

 

 

1. Kellele sead eesmärgid?

Mõtle kõigepealt, kelle jaoks sa hakkad pingutama. Kas enda tuleviku heaks või sellepärast, et tädi Maali ütles, et tore oleks, kui sa arstiks saaksid. Eesmärke tuleb seada enda jaoks. Sina oled iseenda fookus! Sinust see teekond hakkab, sina seda vead ja sina selle üks hetk lõpule viid.

 

 

 

2. Sea omale eesmärgid

Lihtsalt suvalisest otsast lahmima hakates eriti kaugele ei jõua. Konkreetseid eesmärke seades tekib siht silme ette. Eesmärgid on kõige paremini täidetavad siis, kui nad on ajaliselt mõistlikult jaotatud ja väikesteks osadeks lahti võetud. Nii nagu iga teine muutus, võtab ka mugavustsoonist väljumine aega. Nagu öeldakse, siis Jumal lõi maailma ka 7 päevaga. Sa kujuta ette, et sul on näiteks 7 nädalat, et oma muutusi edukalt ellu viia.

 

 

 

3. Üks samm korraga, ära rapsi!

Ma arvan, et kõik on teinud midagi mõttega “Homme hakkan pihta ja võtan end tõsiselt käsile. Käin tööl/koolis ainult jala või rattaga, loobun täielikult kiirtoidust, jätan nikotiini ja alkoholi maha, vabanen nutisõltuvusest ja loen iga nädal ühe raamatu”. Aplaus, sellega kestame me tavaliselt 3 päeva, maksimaalselt nädal, kuni saame aru, et see muutus on jube raske ja täiega sakib. Mõistlik on võtta ühe harjumuse muutmiseks vähemalt 2 nädalat, keskendudes ainult selle konkreetse harjumuse muutmisele. Näiteks, kui oma mugavustsoonis käime me iga nädal kolm korda väljas söömas, kuid meie eesmärk on aasta lõpus minna kallile suusareisile, siis mõistlik on kaaluda valikute muutmist.

Ehk peaksid ühe või paar korda nädalas vähem restoranis käima, mitte otsustama, et edaspidi sööd vaid minimaalse eelarvega kodus ja kogu raha investeerid krüptosse, sest sa oled kuulnud, et nii saab suuri summasid kokku ajada. Nii kukud sa veel sügavamasse auku, kui olid enne ja siis pole jutt isegi mugavustsooni tagasi langemisest, vaid ennast enesehävituse äärele viimises.

 

Allikas: Yaga

 

Siinkohal saan soovitada oma viimase aja lemmikraamatut, mis räägib sellest, kuidas tagasilöökidega toime tulla. Seal raamatus jutustab väga palju juhtudest, kus inimesed on end käsile võtnud, et mugavustsoonist väljuda ja kukkunud siis veel tugevamalt sinna tagasi. Meeletult häid mõtteid ja inspiratsiooni täis raamat “Tagasilöögid minu ümber” (ing.k “Surrounded by Setbacks”)

See raamat pani mind igal juhul täiega tegutsema!

Ehk kui sa üldse soovid muutusi oma elus, siis alusta kõige pisematest. Ja vii muutused ellu sammhaaval.

 

 

 

Aga mis siis, kui su unistused ei täitu väljaspool mugavustsooni?

Allikas: istockphoto / Daniel Tadevosyan

 

Tead, sellist asja pole olemas nagu “ei õnnestu” nende elus, kellel õnnestub. Inimestel, kes soovivad, et neil õnnestuks, nemad näevad ees ainult võimalusi õnnestumiseks. Kui sa terve mäest laskumise aja mõtled, et “Ära sõida vastu puud, ära jumala ees sõida vastu puud,” siis kõik, mida sa näed on need samad puud. Tõenäosus, et sa täie hooga vastu puud kihutad on üsna suur. Kui aga jälgida ainult teed, mis puude vahelt liugleb, siis põhimõtteliselt pole võimalik, et sa vastu puud sõidad. Keha hoiab selles suunas, kuhu hoiab pilk.

Samamoodi hoiad sa oma mõtteviisi ja sisendustega oma suunda paigas. Vastu puud sõidad. Keha hoiab selles suunas, kuhu hoiab pilk. Samamoodi hoiad sa oma mõtteviisi ja sisendustega oma suunda paigas. 

Kuulasin üks hommik Raadio 2 saadet “Teller ja Saare”. Sealt jäi mulle kõrva üks tohutult vinge Kristi Saare fraas. “See on paratamatus, et see miljon tuleb, kui kogu aeg tegutseda”. Ma võin selle fraasi täpses sõnastuses eksida, aga see mõte on lihtsalt nii lahe. See miljon võib olla raha, see võib olla tervis, miljon võib olla miljonit väärt suhted, mis iganes su eesmärk on. Mõte on selles, et edu saavutavad tegutsejad. Kirjuta see endale külmiku peale, nagu ma isegi seda tegin, et see hoiaks sind motiveeritud oma mugavustsoonist välja astuma ja tegutsema. See hoiab ka mõtte seal, et niikuinii õnnestub, küsimus on ainult ajas.

 

 

Aga mida teha siis, kui motivatsiooni ei ole ega tule?

Motivatsiooni ei ole ega tulegi. Lihtsalt niisama mitte. Jällegi ühe väga hea mõtte motivatsiooni kasvatamise kohta olen ma üle võtnud fitnesssportlaselt Kaisa Kuusnõmmelt. Nagu Kaisa ütleb, siis meie teod ei käi motivatsiooni pealt. Tegusid tuleb tegema hakata. Motivatsioon tuleb hiljem järgi. Sa ei pese hommikul hambaid ka motivatsiooni pealt. Sa lihtsalt lähed ja teed selle ära ja jätkad teiste tegemistega. Samamoodi nagu tuleb tulemus hiljem, tuleb ka motivatsioon. Tihti võibki tulla motivatsioon alles siis, kui esimesed nähtavad tulemused on käes, sest siis sa hakkad nägema oma tegevuse kasulikkust.

Teine motiveeriv lause on tulnud Steve Jobsilt, mis mind on aidanud mitmeid kordi, kui olen mõelnud, et ah praegusel pole eriti viga ju midagi. Panen selle lõpetuseks siia nii, nagu tema seda ütles. Tõlgituna.

“Ma olen iga päev vaadanud peeglisse ja endalt küsinud: “ Kui täna oleks minu elu viimane päev, kas ma tahaksin teha seda, mida ma täna tegema hakkan?” Ja kui vastuseks oli “ei” väga mitu päeva järjest, teadsin ma, et pean midagi muutma.”

 

Kokkuvõtteks

Igaüks määrab ise oma suuna ja liikumiskiiruse. Sea omale eesmärgid, et mugavustoonist väljumine oleks kergem. Liigu sammhaaval ja keskendu väikestele muutustele. Pea meeles, et liiga suuri samme korraga tehes on väga tõenäoline kukkuda sügavamasse auku tagasi, kui olid mugavustsoonis.