Esimese asjana on mul kohe edasi anda hoopis kurvad uudised kõigile neile, kes lootsid siit leida imerohtu jõudsaks eluks.

Tegelikkus aga on paraku palju igavam.Paraku ei saa ükski meetod ka tagada sulle mingit kindlat aega, kui palju su elu pikeneb tänu teatud meetoditele.

On tehtud küll uuringuid, aga 100% ei saa ükski meetod pikendada eluiga just nii palju, kui sina soovid. Küll aga saan ma sulle üle korrata teada ja tuntud tõed ning rääkida natuke sellest mõttest seal taga, et miks nad siis nii kasulikud on.

Kui ma natuke tausta uurisin, et tuua sulle kokku parimad viisid, siis olin mitmeid kordi üllatuste ohver. Oli veebilehti, kes soovitasid olla eluaeg stressis ja pinges, tarbida hunnik ravimeid ja kasvatada uusi kehaosasid. Mõtlesin, et maailm ongi hulluks läinud. Aga midagi kasulikku ka siis! 

 

 

Ravimeid mitte, aga vitamiine küll!

Allikas: Fruits

 

Pean tunnistama, ma ise ei ole suur vitamiinikapslite tarbija. Kui nüüd endale selgeks tegin nende kasulikkuse, siis luban edaspidi igal hommikul võtta vähemasti oma D-vitamiini kapslikese. Miks sina võiksid seda teha? Vitamiinidel on oluline roll meie keha ainevahetusprotsessis.

Mida kiiremini töötab inimese ainevahetus, seda kiiremini on tal võimalik näiteks kaalu langetada. Seda harvem tekib ka raskustunne kehas. Teine ja suurim vitamiinide mõju on nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine.

Nad hoiavad eemale lihtsasti tekkivad pisihaigused. Mis kokkuvõttes tähendab seda, et tänu vitamiinidele tugevdame oma immuunsussüsteemi, mis ei lase ka kõrgemas eas meile haigusi kergesti ligi. See nüüd aga ei tähenda kindlasti seda, et pärast kuut aega vitamiinide tarbimist oled haigustest elulõpuni prii.

Vitamiine, nagu iga muu tegevusega, tuleb võtta regulaarselt ja järjepidevalt kuna nende mõju on pigem lühiajaline. Saad lugeda Tervise Arengu Instituudi artiklist, kuidas täpselt oleks õige vitamiine tarbida ja kuidas saab neid mugavalt ka oma toidulauale .

 

Õlitagem liigeseid nagu uksehingesid

 

Sportlik eluviis ja liikumine on meile ka üsna teadaolev soovitus, aga selle tagamõttesse väga paljud süveneda ei viitsi. Toon väga lihtsalt sulle välja sinu kasu sellest.Kõrges eas tahad tõenäoliselt, et sa ei peaks kepi, ratastooli või muu liikumist abistava vahendiga liikuma.

Selleks oleks vaja hoida keha pidevas liikumises. Hiljuti sain osa füsioterapeut Katre Lust-Mardna loengust, kus ta rääkis samuti liikumisest. Ta tõi näite sellest, kuidas uste õlitamist peetakse normaalseks, kui need kriuksuma hakkavad, aga liigeste õlitamist mitte nii oluliseks.

Liigeseid hakatakse “õlitama” alles, siis kui need juba valu teevad. Reaalsuses saame me iga päev ise teha vähemalt 4000 kuni 7000 sammu päevas jalutamist, et meie liigesed oleks n-ö õlitatud. 

Kui sul ei tule 10 000 sammu päevas, mis oleks see “tervislik ideaal”, siis see on täiesti okei. Sest pole tõestatud, et 10 000 on just see arv samme, mida oleks tervislik teha iga päev. Küll aga on uuritud, et need kes teevad vähemalt 4000 sammu päevas on paremas tervislikus seisukorras, kui need, kes teevad alla selle.

Üle 7000 sammu pole enam samuti vahet enam, kui palju samme sa rohkem teed. Selle kohta on öelnud paar kinnitavat sõna ka Virtuaalkliinik.

Samuti lisaks lihtsalt liikumisele on soovitatav teha vähemalt 30 minutit päevas mõõduka intensiivsusega füüselt aktiivseid tegevusi. Katre rääkis oma loengus, et ideaalne oleks kui iga päev tehtaks vähemalt 20 minutit kõrge intensiivsusega füüsilist trenni.

 

 

Alkohol ju aitab, või siiski hävitab?

 

Ma ei räägi täna seda, miks on üks või teine aine kahjulik su kehale vaid räägin jällegi natuke tagamaad. Mis iganes seisund, mis ei ole kehale loomupärane ja mugav, on kehale stressi tekitav. Keha võib olla stressis, siis kui sa seda endale isegi ei teadvusta.

Menstruatsioon, mis on ka justkui loomupärane naiste elu osa, on samuti kehale stressirohke periood. Millisesse situatsiooni panevad need meelemürgid, mis ei ole meile sündides sisse harjutatud.

Võib ju mõelda, et nikotiin ja alkohol rahustavad meeli ja maandavad stressi. Jah, vaimset võib-olla tõesti vähesel määral. Kuid kehale on see karuteene. Mida enam keha on elu jooksul stressis, seda kiiremini kehas erinevad rakud hävinevad.                                                                                                                     

Ning tegelikult ei saa öelda kuidagi, et alkohol või nikotiin oleks rasketel aegadel hea toetav sõber. Nad on vaenlased, kes väga salakavalt süvendavad su olemasolevat probleemi. Tervise Arengu Instituut viis mõnda aega tagasi läbi ka kampaania, kus näitlikustasid seda, kuidas alkohol kasvatab stressi ja depressiooni.Vaata, kuidas alkoholi pidev tarbimine sinu eluaastaid pärsib. Alkoinfo lehel on sellest väga selge ja lihtne ülevaade. 

 

 

Puhas toit

 

Täna on meil suur probleem, et puhas toit on aina raskemini kättesaadav ja pole enam ka eriti taskukohane.

Odavam on osta säilitusaineid täis poolfabrikaate. Neid on ka hulgaliselt lihtsam süüa. Mis on reaalsus ja tagajärg?

Aina enam tekib meie ümber vähihaigeid. Sünge aga paraku tõsi. See rämps, mis me igapäevaselt enda toidulauale paneme on meie esimene suurim elu hävitaja. Kõik need mürgid, millega kaubandusliku välimuse eesmärgil toitu üle pritsitakse ja E-aineid, mida toitudele lisatakse.

See kõik mürgitab meie kalleimat vara, tervist. Salakavalalt ja aegamööda, aga mõju on olemas ja mitte väike. Ajapikku need mürgid, mis meie kehasse jäävad võivad tekitada ka vähki.

Kasvõi riisi söömine peaks olema väga hoolikas. Kas sina pesed oma riisi korralikult? Miks peaks üldse riisi pesema sa mõtled. Lisan sulle siia video riisi tegemisest. Kui sa seda vaatad, kas tekib isu seda ilma pesemata süüa? Pesemata töölised sorivad oma mustade kätega terade sees. Riis pekstakse viljast välja, kuskile maha, kus nende peal tallavad need samad töölised. Ja sina paned siis selle riisi otse potti keema. Ma ei tea, ei tundu väga kasulik tervisele… 

Rice farming & production in Nigeria || rice planting, harvesting and milling in Kano state Nigeria

 

 

Eneseareng ja mõttetöö

 

 

Raamatute lugemine, sudokud, ristsõnad, uute keelte õppimine, male või mis tahes pähe tuleb, mis nõuab mõttetööd. Miks see üldse oluline on? Põhjuseid on palju, kuid ma toon välja enda jaoks suurimad.

Lugesin hiljuti uuringu kohta, kus väitis, et inimesed, kellel olid elus eesmärgid, unistused või sihid elasid kauem. Kui inimesel on sihid, hoiab ta samuti end pidevas arengus, kuna tema eesmärk on siht saavutada. Kui mõttetöö jääb üks hetk seisma, kaovad eesmärgid ja inimene jääb igavlema. Tema elu muutub aina üksluisemaks ja elus pole suurt motivatsiooni edasi tegutseda. Ehk inimene ammendub ja “kuivab vaimselt kokku”

Selle järgmine etapp dementsus. Dementsus iseenesest ju surmav koheselt ei ole, küll aga võivad olla surmavad need teod, mida raskelt dementsed inimesed teevad. Nad võivad muutuda ohtlikuks nii teistele kui iseendale. Nad ei anna aru tegevuse ohtlikusest või kahjulikkusest. Inimene võib iseennast koos majaga niiviisi põlema süüdata, et ta ei anna endale aru, mida ta parasjagu teeb.

See pole teooria, fantaasia või muu ettekujutus. See on reaalsus, mida olen oma lähedastelt kuulnud ja eemalt näinud. Nii et, igati on kasulik kui hoida oma aju pidevalt tegevuses.

 

Kokkuvõtteks

Ükski tegevus, mis pole järjepidev, ei anna tulemust. Igapäevased harjumused nagu vitamiinide tarbimine, jalutamine või jooksmine, toidu pesemine ja puhta toidu eelistamine ning pidev mõttetöö lisab su elueale kenasti aega juurde. Oluline on, et kui saad 60 ja mõtled, et oled piisavalt heas vormis küll, et nüüd “aeg maha võtta”, et sa seda siis ei teeks. Harjumusi tuleb jätkata, sest vastasel juhul oled 20 aasta pärast ikka sama sandis olukorras, kus oleksid olnud ilma heade harjumuste praktiseerimiseta.Järjepidevus selliste asjadega on teisisõnu praktika. Võõrkeele unustad ka ära paari aastaga, kui praktikat pole üldse. Samamoodi unustad harjumused!